Maksumuudatused 2020

Aheltehingud piiriüleses kaubaliikumises

Aheltehing on sama kauba järjestikune võõrandamine kus kaup toimetatakse otse esimeselt võõrandajalt teise liikmesriiki kauba viimasele soetajale (KMS § 9 lõiked 4 ja 5).
Käibemaksuseaduse eesmärk sätestada reeglid, mille alusel määratleda tehingute ahelas tehing, mis on käsitatav 0%-lise määraga maksustatud kauba ühendusesisese käibena ja tehingud, mis on ahelas käsitatavad siseriiklike tehingutena. Tehingute ahelas saab olla 1 0% käive, ülejäänud käibed tekivad kauba sihtriigis. Mõiste on laiem kui kolmnurktehing.

Nõudmiseni varu

Nõudmiseni varu on kaup, mille maksukohustuslane toimetab teise LR lattu eesmärgiga see võõrandada selles teises LR asuvale maksukohustuslasele (KMS § 2 lõige 31). Muudatuse tulemusena ei teki ettevõttel kohustust ennast teises liikmesriigis maksukohustuslasena registreerida.
Nõudmiseni varu regulatsiooni saab kasutada kui:
• Kauba soetaja on võõrandajale teada juba kauba teise liikmesriiki toimetamise ajal
• Kauba soetaja peab olema selles teises liikmeesriigis maksukohustuslane
• Kauba võõrandamine peab toimuma 12 kuu jooksul kauba teise liikmesriiki saabumisest
• Kauba võõrandaja ei tohi olla sihtriigis maksukohustuslane
Kauba viimine teise liikmesriiki deklareeritakse VD-l infona veerus 6. Kui toimub kauba võõrandamine deklareeritakse VD-l uuesti, seekord ühendusesisese käibena.
Nõudmiseni varu tuleb kajastada ka parandusdeklaratsioonil VDP-l kui varasematel perioodidel on VD veerus 6 varu valesti deklareeritud, kui soetaja on muutunud või kui nõudmiseni varu tuuakse Eestisse tagasi.
Nõudmiseni varu kauba laoseisu kohta peetakse detailset igapäevast arvestust vastavalt RM 30.03.04. määrusele nr 40 „Maksukohustuslase käibemaksu igapäevase arvestuse pidamise kord“.

Täiendav reegel 0% käibele

Alates 01.01.2020 on üheks nõutavaks tingimuseks võõrandamistehingu käsitamisel 0% käibemaksumääraga maksustatava kauba ühendusesisese käibena selle tehingu deklareerimine ühendusesisese käibe aruandel VD. Kui müüja ei deklareeri kauba võõrandamist teise liikmesriigi maksukohustuslasele VD-aruandel, ei ole tal enam õigust käsitada seda nullmääraga maksustatava ühendusesisese käibena, vaid see tuleb maksustada siseriikliku käibena. Muudatus on seotud käibemaksupettuste vastase võitlusega.
Endiselt saab ebaõigete andmetega VD aruannet parandada vormiga VDP ja seejärel on 0% maksumäära kohaldamise õigus.

Maksustamise ebakõla

Muudatustega kehtestatakse tulumaksuseaduses (peatükk 102) eeskirjad, mille eesmärk on vältida topeltmittemaksustamist, mis tuleneb erinevustest finantsinstrumentide, maksete ja üksuste kvalifitseerimisest eri riikides või maksete omistamisest peakontori ja püsiva tegevuskoha vahel või sama üksuse kahe või enama püsiva tegevuskoha vahel
Ebakõla tekib kui:
• sama väljamakse, kulu või kahjum lubatakse maksukohustuse arvestamisel kuluna arvesse võtta rohkem kui ühes jurisdiktsioonis (topeltmahaarvamine)
• sama väljamakse või arvestuslik makse lubatakse maksukohustuse arvestamisel kuluna arvesse võtta jurisdiktsioonis, kus seda makset käsitatakse tehtuna, kuid seda ei lisata maksustatava kasumi arvestamisel tulude hulka jurisdiktsioonis, kus makse loetakse saaduks (mahaarvamine ilma tuluna arvesse võtmiseta)
Ebakõla tekib üksnes juhul, kui see on tingitud asjaolust, et riigid kvalifitseerivad makset erinevalt. Ebakõla põhjustanud tulumaksu summa deklareeritakse ja tasutakse aastapõhiselt hiljemalt järgmise majandusaasta üheksanda kalendrikuu 10. kuupäevaks. Kui majandusaasta ühtib kalendriaastaga siis augusti TSD-l 10. septembriks

Tulumaks maksuintressidelt

Ettevõtte tulumaksu 20/80 ei tule maksta ajatatud maksuvõlalt tasutud intressidelt, v.a. kui maks on määratud maksuotsusega.
Ajatatud maksuvõlalt tasutud intress loetakse alates 2020 ettevõtlusega seotud kuluks kui intress on arvestatud ajatatud maksuvõlalt graafiku kehtivuse perioodil.
E-MTA kaudu deklaratsiooni esitamisel eeltäidab Maksu- ja Tolliamet alates jaanuar 2020 TSD lisal 6 koodil 6021 ainult tulumaksuga maksustatavad intressid.
Sama põhimõte kehtib ka füüsilisest isikust ettevõtjale (FIE), kes saab eeltoodud intressid oma ettevõtluse tulust maha arvata.

Sotsiaalmaksu miinimumkohustus

Sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse kuumäär tõuseb 540 euroni. Seega minimaalne sotsiaalmaksu kohustus on 540*0,33 ehk 178,20 eurot. Kuna arvestus on kassapõhine tuleb nimetatud summa deklareerida jaanuar 2019 TSD-l (esitamise tähtaeg 10.02.2019).
Tähelepanelikud peavad olema juhatuse liikmed jt. võlaõiguslepinguga töötavad isikud. Selleks, et ravikindlustus jätkuks, peab jaanuari väljamakse (tavaliselt detsembri tasu) olema juba vähemalt 540 eurot.

TSD esitamine

Alates 01.06.2019 (10.07.2019 TSD) ei pea deklaratsiooni TSD enam esitama, kui deklareerimisele kuuluvaid väljamakseid või kulusid (näit. annetused, vastuvõtukulud). Halduskoormuse vähendamiseks see nõue kaotati.

Transport tööle-koju 2020

Tööandjatel tekib võimalus hüvitada töötajate ühiskondliku transpordi piletid (v.a. takso) alates 01.01.2020. Varem oli see lubatud ainult töölepinguga töötajatele juhul kui töö-kodu vahemaa on üle 50 kilomeetri. Muudatuse kohaselt laieneb soodustus ka lähemal töötajatele kõigi lepingu vormide puhul (k.a. juhatuse liikmed jt. VÕS lepingud).
Muudatuse põhjus on maakondlik tasuta ühistransport.

Dividend

2020.aastal väljamakstavatele dividendidele tuleb rakendada 14/86 soodusmaksumäära kui äriühing on 2018-2019.aastal maksnud ja maksustanud dividende. Soodusmääraga maksustatakse dividendid, mille suurus on 1/3 2018-2019.aastal (2 aasta dividendide summa kokku) väljamakstud ja maksustatud dividendide summast. Kui soodusmääraga maksustatud dividendi saajaks on üksikisik, rakendatakse täiendavalt 7% tulumaksu kinnipidamist.
14/86 maksumäära kasutamine on kohustuslik, tulumaksu jagamise tava- ja soodusmäära kasutamiseks teeb maksuhalduri süsteem automaatselt TSD lisal 7.

Share: